Usundiõpetus + TTS

Uus seadus ei lase usul kooli imbuda

14. juuli 2009 11:31

Võib tekkida olukord, et koolis on vaid paar kristlikust perekonnast pärit noort, kes tahaksid õppida usuõpetust piibliloo vormis, ja kohalik kirikuõpetaja oleks valmis neile seda õpetama, kuid nad peavad õpetama-õppima kõiki religioone kirjeldavat üldist usundilugu või ainest loobuma.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles Postimees.ee'le, et kavandatav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei tekita sellist olukorda nagu Soomes, kus on 11 õppekava ning iga noor saab just selle usu õpetust, millest ta huvitub.

«Kui nad tahavad luteri usku õppida, siis valigu pühapäevakool,» oli tema lahendus probleemile. «Kui on tegu konkreetse konfessiooniga, mida nad tahavad tundma õppida või millesse nad kuuluvad, siis üldhariduskool ei ole see koht.»

Ladva meenutas, et Soomes on usuõpetuse teema aktuaalne just seepärast, et on tehtud ettepanek asendada ühele religioonile keskenduv aine üldise usundilooga.

Tema sõnul võib kirikuõpetaja iseenesest anda koolis üldist religiooniõpetust, kui tal on õpetamiseks vastav kvalifikatsioon. Et aine kallutatuks ei kisuks, seda peab jälgima kooli juhtkond. Ta võrdles seda olukorraga, kus ühiskonnaõpetust annab sotsiaaldemokraat, lisades, et keegi pole kaitstud sellegi eest, et füüsikaõpetaja võib osutuda tõsikristlaseks.

Kui õpilane või lapsevanem aines kallutatust tunnetab, peaks ta Ladva sõnul teavitama kooli juhtkonda, ja kui sellest kasu pole, kohalikku omavalitsust.

Tema andmetel koolitatakse usundiõpetajaid praegu Eestis kahes kohas - Tartu Ülikooli usuteaduskonnas saab õppida religioonipedagoogikat ning Tartu teoloogia akadeemias eetika- ja religiooniõpetuse õpetamist.

Gümnaasiumi vaid ühe õpilase nõudmisel üldist usundiõpetust andma kohustava eelnõu vastuvõtmine on kavandatud sügisesse ning valikainetega seotud muudatus peaks selle järgi jõustuma 2010. aasta septembrist.

Põhikoolis jääb usundiõpetuse reeglistik Ladva sõnul endiseks: vähemalt 15 noort peab klassis selle aine õpetamiseks soovi avaldama.

Soomes on lisaks ususpetsiifilise õpetuse üldiseks kohustuslikuks religioonilooks muutmisele arutluse all lasteaedade olukord. Nimelt on seal eelkooliealistele mõeldud usukasvatuse sisu antud asutuse enda otsustada ja sõltub tihti asutuse juhataja veendumustest. Nii loetakse näiteks Oulu läänis 90 protsendis lasteaedadest alati söögipalvet.

Ladva andmetel Eestis selline olukord võimalik pole. Tema sõnul pole usuõpetust mingilgi kujul koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sees. «Igati mõistlik on see, kui lasteaia õpetaja räägib seda, kus on tulnud jõulud, aga katekismust ei õpeta ta kindlasti mitte.»

Allikas: http://www.postimees.ee/141688/uus-seadus-ei-lase-usul-kooli-imbuda

Eesmaabi lastele

Praktilisi nõuandeid esmaabi õpetamisel lastele

Posted on 21. Mar 2012 | 

Kordamine pidada olema tarkuse ema. Niisiis:

Esmaabi algoritmid:

Traumaalgoritm

1.Verejooksu sulgemine

2. Hingamisteede avamine

3. Abi kutsumine

 

4. Esmaabiasend

 

Trauma mehhanismist lähtuvalt 2 abistamisliini:

 

Selgroo vigastus ei ole tõenäoline ( lapsed hindavad traumasituatsiooni ja teevad vastava järelduse)

1. Verejooks kontrolli alla ( haava sidumine või lähtuvalt situatsioonist surumine, võõrkeha sidumine või hoidmine)
2. Hingamisteed lahti ( avamine klassikalise meetodiga pea kuklasse. Kontrollime, et turja alla pandud ese reaalselt avaks hingamisteed)
3. Abi kutsumine ( kui laps helistab, siis peab ta ennast alguses tutvustama ja siis andma teate. Mis juhtus, kus on vigastus, kas haige räägib sinuga st. on teadvusel, kas hingab. Kuna lasteaialapsel ei tarvitse mobiili olla, siis aktsepteeritav on ka lihtsalt  kui laps kõva häälega hõikab; ” Appi! Appi!”
4. Asend- antud traumasituatsioonis šokiasend. (Üles tõstetakse nii jalad kui käed. Jälgige, palun, et kannatanu jalad oma põlve peale tõstev abistaja võtaks tõelise ” printsiasendi”, ei istuks kandadel.)

 Selgroo vigastus on tõenäoline ( lapsed hindavad traumasituatsiooni ja teevad vastava järelduse)

1. Verejooks kontrolli alla ( haava sidumine või lähtuvalt situatsioonist surumine)
2. Hingamisteed lahti  ( pea keeramine mööda maad ja fikseerimine kindlalt põlvede vahele neutraalasendisse. MIDAGI KAELA EGA ÕLGADE ALLA PANNA EI TOHI!)
3. Abi kutsumine ( kui laps helistab, siis peab ta ennast alguses tutvustama ja siis andma teate. Mis juhtus, kus on vigastus, kas haige räägib sinuga st. on teadvusel, kas hingab. Kuna lasteaialapsel ei tarvitse mobiili olla, siis aktsepteeritav on ka lihtsalt kui laps kõva häälega hõikab; ” Appi! Appi!”
4. Asend ( pea kindlalt põlvede vahel neutraalasendis, alad ja käed tõstetakse üles)

Soovitav on, et alustatakse esimese algoritmi omandamisega.( Suurepärane abivahend õpetamisel on pooltühi pudel.)  Kui esimene abistamisliin on omandatud, siis tuuakse  juurde teine. Oluline on julgustada lapsi tiimis töötama, andma tagasisidet.

 Elustamine

1.Teadvus ( kõnetamine, põsele löömine)

2.Hingamine ( käsi laialt rindkerele ja ülakõhule)

 

3.112/ appi karjumine ( helistamisel ütleb laps oma nime ja alles siis, mis juhtus. Seisundi kohta annab kaks teadet, ta ei räägi minuga, ei hinga. Sobib ka lihtsam variant kui laps kõva häälega hüüab ” Appi! Appi!”

 

4.Elustamine 2 hingamist/ 15 massaaži ( Oluline on, et laps teaks, et võõra inimese aitamisel kasutame elustamiskilet, paikneb elustamisnuku kõrval. Võistlustel kasutama ei pea, kuid soovitav oleks sellele osutada. Jälgime, et käte asend rindkerel oleks õige, käed ei hüppa massaažil ja laps loeks kõva häälega numbreid. Kunstliku hingamise tegamisel peavad käed olema õiges asendis, hingamisteed lahti ja elustaja suu peab katma kannatanu suu hermeetiliselt.  Kahe hingamise vahel peab võistleja oma pea üles tõstma. Vahed hingamise ja massaži vahel ei tohi olla suuremad kui 3 sekundit. Oluline on tiimitöö.)

Kuidas õpetada elustamist?

Leidke muusikaõpetajaga  laul, mille rütm on ca 80-90 x min ( sageli sobivad marsid). Nuku või mängukaru rinna peal saavad lapsed kätte õige massaaži sageduse. Konsultandiga saate harjutada elustamist elustamisnuku peal. Tiimitööd  hingamisel ja massaažil rollide vahetamisega  ilma pausideta saab taas teha suvalisel suuremal nukul või mänguloomal.

 

Allikas: https://minahoolin.wordpress.com/2012/03/21/praktilisi-nouandeid-esmaabi-opetamisel-lastele/

Erivajadustega inimesed

Believe in good

Ideed - oma koolisöökla

Omaloomingukonkursi "Disaini oma koolisöökla" võidutööd

Teie eest on kooliõpilaste omaloomingukonkursi "Disaini oma koolisöökla" võidutööd ning žürii poolt äramärgitud tööd. Kokku laekus meile 328 tööd. Nende peamiseks sõnumiks oli, et koolisöökla võiks olla lapsesõbralik, rõõmsates toonides, soe ja hubane koht, kus on kasutatud ka erilahendusi, et meeleolu tekitada.

Link: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.931123243639541.1073741837.208387419246464&type=3

Valeria - liiklus

PANE KOKKU LIIKLUSMÄRK!

Teema: liiklusmärgide kinnistamine
Eesmärgid: - õpilane arendab loogilist mõtlemist;
                    - õpilane kinnistab teadmisi liiklusmärkide kohta;
                    - õpilane arendab osavust;
                    - õpilane teab liiklusmärkide tähendusi ja oskab neid seletada;
                    - õpilane oskab tegutseda grupis.

Tegevus:

Mäng toimub rühmades (4-5 inimest). Lauade peal on pandud ümbrikud, mille sees on lõigatud 4 - 6 osaks liiklusmärgid (10 tk). Kui juhtija annab märku „läks“ lapsed võtavad osad ümbrikust välja ning hakkavad need liiklusmärgid kokku panema (igaüks paneb kokku vähemalt 2 liiklusmärki). Mäng lõpeb 5 minuti pärast. Iga õige vastuse eest grupp saab endale 1 punkt. Sellel etapil võib saada lisapunkte, kui mängijad vastavad õigesti, kuidas nimetatake liiklusmärk ja millise tähenduse see omab.  (On vaja, et klassis, kus toimub tegevus oleksid riputud tabelid liiklusmärkidega).