Valeria - liiklus

PANE KOKKU LIIKLUSMÄRK!

Teema: liiklusmärgide kinnistamine
Eesmärgid: - õpilane arendab loogilist mõtlemist;
                    - õpilane kinnistab teadmisi liiklusmärkide kohta;
                    - õpilane arendab osavust;
                    - õpilane teab liiklusmärkide tähendusi ja oskab neid seletada;
                    - õpilane oskab tegutseda grupis.

Tegevus:

Mäng toimub rühmades (4-5 inimest). Lauade peal on pandud ümbrikud, mille sees on lõigatud 4 - 6 osaks liiklusmärgid (10 tk). Kui juhtija annab märku „läks“ lapsed võtavad osad ümbrikust välja ning hakkavad need liiklusmärgid kokku panema (igaüks paneb kokku vähemalt 2 liiklusmärki). Mäng lõpeb 5 minuti pärast. Iga õige vastuse eest grupp saab endale 1 punkt. Sellel etapil võib saada lisapunkte, kui mängijad vastavad õigesti, kuidas nimetatake liiklusmärk ja millise tähenduse see omab.  (On vaja, et klassis, kus toimub tegevus oleksid riputud tabelid liiklusmärkidega). 

Marian - tervislik toitumine

Tervislik vs mittetervislik

Inimeseõpetuse ainekava teema: mina ja tervis.

Eesmärk: õpilane mõistab ja kirjeldab tervise hoidmise viise: mitmekesine ja tervislik toit, uni ja puhkus, liikumine ja sport.

Tunniosa: tegevus sobib tunni lõppu teema kinnistamiseks.

Oletatav aeg: 10-15 minutit (mäng kestab seni, kuni mängujuht mängu lõpetab).

Kirjeldus.

Vaja on palli (sobib ka muu ese, mida on võimalik kinni püüda ja vajadusel ka tõrjuda). Kõige parem on seda mängida trepi peal, aga saab ka paigutada näiteks toolid laudade ette (sel juhul nt põran on esimene aste, tool on teine, laud on kolmas ja püsti seismine on viimane). Õpilased jagunevad rühmadesse nii, et ühes rühmas on ca 6 õpilast. Igas rühmas hakkab üks õpilane juhtmängijaks. Ülejäänud mängijad istuvad tema ette põrandale maha. Juhtmängija hakkab järjest põrandal istuvatele õpilastele palli viskama. Samal ajal, kui ta palli viskab, nimetab ta mingi asja, mis on kas tervislik või mittetervislik. Kui juhtmängija nimetab mittetervisliku asja, peab õpilane, kellele ta palli viskab, seda tõrjuma. Kui juhtmängija nimetab tervisliku asja, peab õpilane palli kinni püüdma. Kui õpilane toimib õigesti, siis saab ta istuda ühe astme võrra kõrgemale. Kui õpilane toimib valesti, peab ta istuma ühe astme võrra alla poole tagasi. Võidab see mängija, kellel esimesena astmed läbi saavad ja peab püsti tõusma. Võitja hakkab uueks juhtmängijaks.

Merlin - sõnadeta suhtlemine, sarnasused ja erinevused

Mängud inimeseõpetusse

1) Sarnasused ja erinevused

Teema riiklikus õppekavas: Sallivus enda ja teiste vastu. Enesekohased ja sotsiaalsed oskused.

Eesmärk:

·         väärtustab ennast ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad;

·         oskab olla empaatiline

·         oskab kuulata.

Vahendid: töölehed

Aeg: 20 minutit. Sobib põhiosasse.
Tegevus:

Iga laps ütleb enda nime ja lisab ühe oma iseloomujoone või huvi või harjumuse. Õpetaja võib ka ise kaasa mängida. Kindlasti peaks jälgima, et osaleda saaksid kõik. Õpetaja teeb lühikese kokkuvõtte kuuldust - me oleme erinevad, erinevate iseloomude, huvide, harjumustega, kuid meis on ka väga palju sarnast.

Teema arendus: Kõik saavad töölehed (lisa 1), täitmise aeg 7-12 minutit.
Arutelu. Lasta lastel ette lugeda klassile või paaristööna. Missugust kohta oli kõige kergem täita? Miks? Missugust kohta oli kõige raskem täita? Miks? Mis on sarnasustes head, mis halba?Mis on erinevustes head, mis halba?

Teha kokkuvõte-selgitada et me oleme sarnasused erinevustele vaatamata. Ükski asi pole hea või halb iseenesest, heaks või halvaks muutub see läbi meie suhtumise. Oluline on enne mõista kui hukka mõista

Kasutatud materjal: Tuuliku keskkonnaraamat sotsiaalainete õpetajale

2) Sõnadeta suhtlemine

Teema riiklikus õppekavas: verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine.
Eesmärk:

·         Õpilane eristab verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist

·         Oskab kirjeldada  erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele

·         Mõistab mitteverbaalse suhtlemise märke.

Aeg: Sõltub klassi suurusest- kõik võiksid saada ühe korra seletada. Sobib nii häälestuseks kui ka põhiosasse.
Vahendid: õpilastele jaotatavad lipikud pantomiimi teemadega
Tegevus: Arutelu. Kuidas me suhtleme? Kuidas loomad suhtlevad? Kas inimesed suhtlevad kuidagi ka ilma sõnadeta-kuidas? Kuidas aru saada mida inimene tunneb kui ta ei saa näietkas rääkida? Miks on oluline inimeste emotsioone mõista?
Õpetaja jaotab lipikud (Lisa 2). Õpilased  püüavad mitteverbaalsel teel anda edasi kirjutatu. Kordamööda esitatakse pantomiimid, teised arvavad.

Kasutatud materjal: Tuuliku keskkonnaraamat sotsiaalainete õpetajale

Lisa1

                Sarnasused                           Erinevused

Mina ja vanemad                    --------------                            -----------------

                                                 --------------                            -----------------

                                                 --------------                            -----------------

Mina ja klassi-                         --------------                            -----------------

kaaslased                                --------------                            -----------------

                                               --------------                               ------------------

Mina ja puu                           --------------                            ------------------

                                               --------------                             ------------------

                                               --------------                              ------------------

Mina ja kodutu                      ---------------                             ------------------

                                               ---------------                             ------------------

                                               ---------------                             ------------------

Mina ja
mustanahaline laps             ----------------                            ------------------

                                               ----------------                            ------------------

                                               ----------------                            ------------------

Mina ja mängukaru              ----------------                            -------------------

                                               ----------------                            -------------------

                                               ----------------                            -------------------

Lisa 2

OLEN VIHANE	OLEN KURB
OLEN HAIGE	OLEN ÕNNELIK
OLEN VÄSINUD	MUL ON IGAV
SA MEELDID MULLE	SA EI MEELDI MULLE
OLEN HIRMUL	MUL ON PÕNEV
TAHAN SINU SÕBER OLLA	OLEN NÄLJANE
HOIA MINUST EEMALE	VAJAN ABI

Liis - keskkond

Keskkonnamõju hindamine (8.-9. klass).

Koostaja: Egon Mets

Eesmärk: õpilane näeb ühe probleemi erinevaid lahendusteid; oskab sõnastada nii poolt- kui vastuargumente ja neid põhjendada

Tegevus: Jagada klass rühmadeks ning viia läbi järgmine kompleksülesanne:

1) seada õpilased järgmise situatsiooni ette: teie kodukohta hakatakse rajama:

•          supermarketit

•          bensiinijaama

•          ratsatalu

•          saeveskit  jne.

(võimalusi on palju, nende seast võib iga rühm valida ühe või määrab selle õpetaja)

2) anda ülesanne: tuua välja kõik antud rajatisega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed keskkonnamõjud (kui rühmi on palju, võib nad jagada paaridesse – üks kaardistab positiivseid, teine negatiivseid aspekte)

3) analüüs ja lõppjäreldus: kas rohkem on positiivset või negatiivset st. kas kõnealuse objekti rajamine õigustab end või mitte?

See tegevus sobib kindlasti tunni põhiosasse, kuna selline ülesanne peaks võtma palju aega, kui seda teha põhjalikult. Sellise ülesande puhul on oluline anda õpilastele kõigepealt piisavalt aega rühmas arutlemiseks selle teema üle, seejärel tutvustada tervele klassile oma lahendusteid koos põhjendustega ning lõpuks võtta teema kokku, analüüsida ja teha lõppjäreldused.

Minu arvates saab selliseid arutelusid ka esimeses kooliastmes teha, muidugi kui eelnevalt on õpilastega räägitud loodusest, selle säästmisest ja hoidmiset. Kuid kindlasti valmistaksin neile ette töölehed, kus neil oleksid kirjas punktid, millele tähelepanu pöörata. 

Mari-Liis - Eesti

Sõnaseletusmäng  „Kas tunned maad?“

Eesmärgid: kinnistada teadmisi Eesti Vabariigi kohta (oskab nimetada Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid jne) ning saada täiendavaid teadmisi oma kodumaast; arendada õpilaste eneseväljendusoskust ja –julgust.

Tegevus läbiviimine: tunni lõpetamine

Aeg: 15-20 min

Lühikirjeldus:

·         Õpetajal on valmis pandud teemakaardid, kus on kujutatud Eesti Vabariigi teemaline pilt ja märksõna(d).

·         Õpilased tulevad üks haaval klassi ette ning hakkavad pantomiimi või sõnade abil seletama märksõnu, mis on pildikaardil. (Lihtsamad pantomiimi abil ja keerukamad sõnade abil).

·         Kaardi tagumisel poolel on küsimus, mis haakub sama teemaga, mis on toodud kaardi esimesel poolel.

·         Õpilased võib jagada kahte gruppi ning punkte saab nii märksõnade äraarvamise eest kui ka küsimusele õige vastuse andmise eest. 

Ingrid - Emotsioonid

Inimeseõpetuse aktiivtegevus

Teema: Emotsioonid

Tegevuse eesmärk on panna lapsed mõtlema oma käitumise ja tujude üle. Milliseid emotsioone saab alati välja näidata, milliseid mitte. Kui palju on emotsiooni seoses mõne olukorraga. Lastel on tihti peale see, et emotsioonid saavad võitu ja neid näidatakse uhkelt välja, kuid tegelikult peaks juba varakult hakkama selle peale mõtlema, et mis on sobilik, mis mitte.

Seostus ainekavaga:

·         Väärtustab end ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad

·         Oskab suhelda ja käituda teisi arvestades ja tehes koostööd, ning sõnastab oma tundeid ja teab, et nende väljendamiseks on erinevaid viise.

Tegevust võiks teha pigem häälestuseks. Umbes 10-15minutit

Tegevuse kirjeldus:

Õpetaja jagab klassi neljastesse gruppidesse. Iga grupp saab endale A4 ja joonistusvahendid. Aega on 7-10 minutit, et kujutada sinna emotsioon, mis neid kõiki hetkel ühiselt valdab. Leida midagi grupile ühist ning anda see edasi paberil mingi emotsioonina.

Hiljem tullakse kokku ringi ning vaadatakse koos, millised emotsioonid on teistel rühmadel. Iga rühm tutvustab oma emotsiooni ja miks see selline on. Koos arutatakse, kas emotsioonid on vajalikud inimestele. Kas alati saab oma tuju/emotsiooni välja näidata? Millises olukorras on olnud näiteks raskusi emotsioonide vaos hoidmisega? 

Triin - Kodutööd

Kodutööd

1. Kes Sinu perest teeb neid töid?

-         Kui Sina ise teed mõnda tööd, siis kirjuta oma nimi. Kui Sinu kodus mõnda neist töödest ei tehta, siis jäta see lünk tühjaks.  

……………….. teeb süüa.

……………….. viib prügi välja.

……………….. koristab minu tuba.

……………….. peseb pesu.

……………….. imeb tolmuimejaga.

……………….. parandab katkisi masinaid. 

……………….. kastab lilli.

……………….. jalutab koeraga.

……………….. lõhub puid.

……………….. katab lauda.

……………….. peseb nõusid. 

……………….. aitab mul koduseid koolitöid teha.

-         Kes teeb Sinu kodus kõige rohkem töid? …………………………………

-         Kes teeb Sinu kodus kõige vähem töid? …………………………………..

-         Milliste töödega saaksin oma vanemaid kodus aidata? …………………... ……………………………………………………………………………..

2. Ütle klassikaaslastele üks kodutöö, millega saaksid Sina oma vanemaid aidata. 

Eesmärk:

·         Õpilane hakkab mõtlema, kui palju tema vanemad kodus teevad.

·         Õpilane mõistab, et peaks oma vanemaid mõnedes lihtsamates kodutöödes aitama.

Punktid ainekavast, mida ülesandega saavutada sooviks:

Õpilane:

·         väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres;

·         teab oma kohustusi peres;

·         kirjeldab pereliikmete erinevaid rolle kodus;

·         kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes.

Liisa - aega planeerimine, tutvumine

„Vahukommi katsumus“

Ainekava teema „Mina: aeg ja asjad“
Tegevuse eesmärgid:

• aitab lastel õppida aega ja oma tegevusi planeerima
• rühmakaaslastega koostöö arendamine
• loogilise mõtlemise arendamine
• aitab lastel mõelda oma tegevuste juures, et eeldusi ja oletusi tuleb alati kontrollida

Kõige kõrgemad ja huvitavamad struktuurid tulevad tavaliselt lasteaialastel. Kõige madalamad ja kehvema struktuuriga (mis kukuvad peaaegu alati kokku) tornid ehitavad majandusalased tudengid. Miks? Majandust õppivad tudengid on harjunud välja mõtlema ühe idee, millele nad terve aeg orienteeritud on. Lõpuks, kui aeg hakkab otsa saama, panevad nad vahukommi kõige tippu ning torn kukub pikali. Lasteaialapsed vastupidi katsetavad erinevaid struktuure, pannes alati vahukommi tippu. Neile meeldib saada kohest tagasisidet, milline struktuur toimib ja milline mitte. See annab neile aega vastupidavama torni ehitamisel.
1) Igal 4liikmelisel võistkonnal läheb vaja:

• 20 spagetti
• 1 meeter teipi
• 1 meeter niiti
• 1 vahukomm

Eesmärgiks on olemasolevatest vahenditest ehitada kõrge, vastupidav torn.
2) Reeglid:

• Võidab see võistkond, kes ehitab kõige kõrgema torni, mille tipus on vahukomm.
• Torn peab ise püsti seisma.
• Mõõtmisel ei tohi tornist kinni hoida.
• Vahukommi mitmeks tükiks tegemine on keelatud.
• Niiti, teipi ja spagette ei pea kõike ära kasutama.
• Niiti, teipi ja spagette võib katki teha.
• Võistlus kestab 18 minutit.

3) Võimalikud küsimused:

• Kuidas teie meeskonnas oli tööjaotus?
• Kes planeeris?
• Kes otsustas, kes mida teeb?
• Kes veenis teisi oma idees?
• Kas ideid oli palju?
• Kes tuletas aega meelde?
• Kes vaatas kõrvalt?
• Kes vaatas, mida teised teevad?

„WC paber sai otsa“
Mäng sobib seltskonnale, kes üksteist veel päris hästi ei tunne. Näiteks laagris kõige esimeseks tegevuseks. Mängule võib anda ka teema: räägi koolist, koduloomadest, hobidest.
Eesmärgiks on üksteist paremini tundma õppida ja õhkkonda hubasemaks muuta.
Vahendid: WC-paberi rull
Mängu käik: mängijad pannakse ringi istuma. Neile öeldakse, et rohkem WC-paberit majas ei ole ja nad peavad sealt rullist kohe võtma nii palju, kui arvavad, et neil päeva jooksul vaja võib minna. Kui kõik on vähemalt ühe tüki ära võtnud, öeldakse neile, et tegelikult ikka nii hull olukord ei ole, aga neil tuleb iga võetud tüki kohta öelda üks ennast tutvustav lause.

Heli - targa pere mäng

Aktiivtegevus inimeseõpetuses – targa pere mäng

Seotus ainekavaga (väljavõtted ainekavast):

·         kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda või hoiduda tegevusest, mis ohustab tervist;

·         väärtustab tervislikku eluviisi;

·         eristab enda head ja halba käitumist, kirjeldab oma käitumise tagajärgi ning annab neile hinnangu;

·         demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest.

Mängu eesmärk on panna lapsed arutlema teemade üle, millest nad ilmselt tihti ei räägi ning mis nende jaoks võib olla midagi ebameeldivat.

Mängu tegevus sobib pigem häälestuseks tubaka- ning alkoholiteemasse, et õpetaja saaks aimu, kuidas õüilased üldse nendesse teemadesse suhtuvad ning mis mõtteid need lastes tekitavad.

Oletatav aeg tegevuseks on u 10 minutit + 5 minutit mängu kokkuvõtteks

Kirjeldus:

http://tarkvanem.ee/mang/ (veebipõhine mäg)

Tegelikult on mäng mõeldud perekeskis mängimiseks, et vanem saaks teada, kui palju tema laps teab erinevatest ühiskonna murekohtadest, kuid seda saab edukalt mängida ka klassikeskkonnas.

Kaardipakis on 36 kaarti, millel igaühel on erinev küsimus. Mängu mängitakse nii, et õpilane võtab kaardi, loeb küsimuse ette ning seejärel peab ta paariline vastama sellele küsimusele, kusjuures vastus peab lähtuma küsija seisukohast. Paljud küsimused on sellised, mille kohta saab tekkida pikem arutelu antud teema üle. Selle juures saavadki õpilased (ja ka õpetaja) teada, kuidas keegi mingisse probleemi suhtub.

Krislyn - Tervislik võistlus

Tervislik võistlus

See mäng on hea just sellepärast, et lapsed saavad liikuda ning grupis töötada. See on neile kui võistlus ja ajurünnak samal ajal. Sellist mängu saab iga õpetaja kohendada just nii nagu endale mugavam on ning põhimõtteliselt saab seda mängu kasutada igas aines. Seega kokkuvõtteks ütleksin, et seda konkreetset versiooni kasutaksin mina pigem õpitu kordamiseks aga nagu eelnevalt mainitud, siis seda annab ka ümber teha nii, et see võiks olla hoopis häälestav mäng või tunni põhiosa.

Mängule kuluv aeg: umbes 20 minutit (oleneb kui suurel alal mängida ja kui mitu küsimust teha).

Mängu käik:

On kaks võistkonda (rohelised ja sinised) ning õpetaja on pannud sildid erinevatesse klassi nurkadesse (seinale, laudadele, aknalaudadele, kõrgemale riputanud jne). Alati on ühes punktis kaks silti – üks roheline ja teine sinine ning siltidel on sama number. Õpetaja annab stardi ning iga tiimi esimene liige jookseb ÜHE punkti juurde ja vaatab mis number nende võistkonna värvi paberi all on. Tuleb juhtida tähelepanu sellele, et iga laps võib minna ÜHE punkti juurde ning peab leidma numbrid järjekorras 1-7. Kui esimene õpilane leiab paberilt number  1 asemel näiteks number 6, peab ta jooksma võistkonna juurde tagasi ja järgmine laps saab proovida õnne õige numbri leidmisel. Omavahel võib konsulteerida (võib kokku leppida kas võib numbreid teistele ette öelda või mitte).

Kui õpilane leiab õige numbri, jookseb ta võistkonna juurde tagasi ning annab numbri õpetajale. Numbri eest saab võistkond vastu küsimuse, millele nad peavad vastama (paberile kirjutavad).

Kiirem võistkond saab +3 punkti. Ülejäänud punktid tulevad vastustest. Rohkem punkte saanud võistkond võidab ning saab väikese auhinna.

·         Õpetaja võib teha mängu ükskõik millises keskkonnas. Seda annab mängida nii väljas kui ka suuremas saalis (nt aulas) aga on võimalik ka klassis mängida. Viimasel juhul tuleb kindlasti üle rääkida reeglid (et üksteise suhtes ja enda suhtes oleks õpilased ettevaatlikud).

·         Õpetaja võib teha rohkem või vähem punkte ning panna igasuguseid toitumisega või esmaabiga seoses küsimusi. Võib ka muid teemasid kasutada.

·         Võib teha erinevatele klassidele – nii noorematele kui vanematele (minu küsimused on eelkõige vanemale klassile mõeldud).

·         Võib lisada küsimuste asemel ka mõne tegevuse: 10 kükki või mingi olukorra läbimängimine (kuidas käituda olukorras, kui inimene on saanud päikesepiste vms).

Eesmärgid:

·          Töötamine grupis ja arvestamine teistega

·         Reaktsioonikiiruse arendamine

·         Toidu olulisuse teadvustamine (mille jaoks ained vajalikud on)

·         Teadmised esmaabist ja abi andmise/saamise võimalused

Küsimuste näited:

1.      Toit on meile eluks vajalik. Tema tähtsaim ülesanne on:  Anda kehale kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid

2.      Süsivesikud on põhiliseks energiaallikaks, nendest saab organism kõige kiiremini ja lihtsamalt: energiat

3.      Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad:  ainevahetust soojakadu

4.      Valgud on vajalikud rakkude ja kudede ehitamiseks ning mõjutavad: ainevahetust

5.      Vesi on organismile lausa hädavajalik. Milleks seda vajatakse? Toidu seedimiseks, toitainete laialikandmiseks organismis, ainevahetuseks, rakkude elutegevuseks

6.      Kuidas käitud, kui on juhtunud tuleõnnetus ja sa oled üksi kodus?

7.      Mis vahendid peaksid olema kindlasti koduapteegis? 

Aktiivsed tegevused inimeseõpetuse didaktikas

Tutvumisring

·         Osalejad istuvad ringis keskel põrandal hunnik esemeid

·         Iga osaleja valib esemete hulgast ühe, ms teda iseloomustab või millega ta ennast seostab

·         Iga osaleja tutvustab ennast – nimi, kuidas valitud ese on temaga seotud, muu küsitud info

·         Järjekord vabatahtlik, kedagi ei tohi unustada

Arutelu

·         Miks on inimeseõpetust vaja koolis õpetada?

·         Kas perekond ja lasteaed ei ole juba seda tööd ära teinud?

·         Missuguseid vajakajäämisi olete märganud laste käitumises?

Arutelu järge hoiab mängupart, mis käib käest kätte.

Grupitöö

Osalised on jagatud kolme gruppi. Kõigile on jagatud inimeseõpetuse ainekava

·         Õppetöö sisu ja tulemused

·         Kuidas korraldada õppetegevust

·         Hindamine

Inimeseõpetuse aine – aluseks hilisemale terviseõpetusele, psühholoogiale, ajaloole, ühiskonnaõpetusele.

Reastamismängud:

·         Reastamine pikkuse järgi

·         Juuste värvuse järgi – heledamast tumedamaks

·         Sünnikuupäevade järgi

Iseseisev töö – posteri „MINA“ kujundamine

            Ennast tutvustavale posterile joonista enda pilt, kirjelda oma

·         Välimust

·         Iseloomu

·         Huvisid ja püüdlusi

Kui posterid on valmis, saavad kõik osalejad teiste postereid lugeda ja täiendada.

Lõpuks istutakse ringi ja igaüks saab vastata kolmele küsimusele

·         Mida toredat sain teada, mida teised minust arvavad?

·         Mida huvitavat sain teada kellegi kohta?

·         Missuguseid emotsioone tegevus mulle pakkus?

Diagrammi koostamine „Meie huvialad“  töö kahes (kolmes) grupis.

·         Kõigepealt selgitab grupp välja oma huvitegevused ja grupeerivad need valdkonniti

·         Diagrammi koostamine (vabalt valitud vahendid)

·         Diagrammi tutvustamine

Rahvakalender   - grupitöö.

Mälu järgi üles kirjutada rahvakalendri tähtpäevad

·         Jaanuarist juuni lõpuni

·         Juulist detsembri lõpuni

Teine grupp täiendab teise tööd

Esitlused – missugused tähtpäevad ja kuidas neid koolis tähistatakse.

*Rahvakalender ja muud tähtpäevad on I kooliastmes inimeseõpetuse teljeks ja lõiminguvõimaluseks.

Maailmakohvik – tähtpäevad meie peredes

Osalejad jagatakse nelja gruppi.

Kaks minutit mõtiskluseks, missugust oma pere traditsiooni tahaksin teistega jagada

Iga osaleja grupis jutustab teistele ühe oma pere traditsiooni

Moodustatakse uued grupid, kus igas on eelmiste gruppide erinevad osalejad

„kuulujutu“ edastamine – iga rühma liige jutustab, mida ta eelmises rühmas kuulis, koos otsustatakse, missugust lugu nad tahaksid edastada.

Mäng – Võtame koduabilise  (Mooramaa mehed) (kodutööde pantomiim)

Neli tooli arutelu

·         Ruumi keskel on neli tooli, millel istuvad osalejad, ülejäänud  istuva(seisavad) ringis nende ümber.

·         Arutletakse ühe intrigeeriva teema üle (loengus kooseluseadus, pagulased)

·         Rääkida tohivad ainult need, kes istuvad neljal toolil, ülejäänud peavad olema tasa.

·         Kui keegi ringis olevatest tunneb,  et ta ei suuda enam vakka olla, vaid peab sekkuma, siis koputab kellelegi neljast istujast õlale ja vahetab temaga kohad.

NB! Eriarvamused on lubatud!  See on mõttevahetus, kedagi ei PEA ümber rääkima.

TTS – Tean (eelteadmised), tahan teada (mis huvitab selles teemas), sain teada (infootsingu tulemused). Koduseks võivad jääda vastamata küsimused või mis huvi veel tekkis.

Aliase  meetodil arvamismäng – Eestimaa rikkus (kaunid paigad / inimesed)

KODUSED ÜLESANDED:

Vestlus ja maitsmine – Tervislik toit /Toidupüramiid