Usundiõpetus + TTS

Uus seadus ei lase usul kooli imbuda

14. juuli 2009 11:31

Võib tekkida olukord, et koolis on vaid paar kristlikust perekonnast pärit noort, kes tahaksid õppida usuõpetust piibliloo vormis, ja kohalik kirikuõpetaja oleks valmis neile seda õpetama, kuid nad peavad õpetama-õppima kõiki religioone kirjeldavat üldist usundilugu või ainest loobuma.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles Postimees.ee'le, et kavandatav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei tekita sellist olukorda nagu Soomes, kus on 11 õppekava ning iga noor saab just selle usu õpetust, millest ta huvitub.

«Kui nad tahavad luteri usku õppida, siis valigu pühapäevakool,» oli tema lahendus probleemile. «Kui on tegu konkreetse konfessiooniga, mida nad tahavad tundma õppida või millesse nad kuuluvad, siis üldhariduskool ei ole see koht.»

Ladva meenutas, et Soomes on usuõpetuse teema aktuaalne just seepärast, et on tehtud ettepanek asendada ühele religioonile keskenduv aine üldise usundilooga.

Tema sõnul võib kirikuõpetaja iseenesest anda koolis üldist religiooniõpetust, kui tal on õpetamiseks vastav kvalifikatsioon. Et aine kallutatuks ei kisuks, seda peab jälgima kooli juhtkond. Ta võrdles seda olukorraga, kus ühiskonnaõpetust annab sotsiaaldemokraat, lisades, et keegi pole kaitstud sellegi eest, et füüsikaõpetaja võib osutuda tõsikristlaseks.

Kui õpilane või lapsevanem aines kallutatust tunnetab, peaks ta Ladva sõnul teavitama kooli juhtkonda, ja kui sellest kasu pole, kohalikku omavalitsust.

Tema andmetel koolitatakse usundiõpetajaid praegu Eestis kahes kohas - Tartu Ülikooli usuteaduskonnas saab õppida religioonipedagoogikat ning Tartu teoloogia akadeemias eetika- ja religiooniõpetuse õpetamist.

Gümnaasiumi vaid ühe õpilase nõudmisel üldist usundiõpetust andma kohustava eelnõu vastuvõtmine on kavandatud sügisesse ning valikainetega seotud muudatus peaks selle järgi jõustuma 2010. aasta septembrist.

Põhikoolis jääb usundiõpetuse reeglistik Ladva sõnul endiseks: vähemalt 15 noort peab klassis selle aine õpetamiseks soovi avaldama.

Soomes on lisaks ususpetsiifilise õpetuse üldiseks kohustuslikuks religioonilooks muutmisele arutluse all lasteaedade olukord. Nimelt on seal eelkooliealistele mõeldud usukasvatuse sisu antud asutuse enda otsustada ja sõltub tihti asutuse juhataja veendumustest. Nii loetakse näiteks Oulu läänis 90 protsendis lasteaedadest alati söögipalvet.

Ladva andmetel Eestis selline olukord võimalik pole. Tema sõnul pole usuõpetust mingilgi kujul koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sees. «Igati mõistlik on see, kui lasteaia õpetaja räägib seda, kus on tulnud jõulud, aga katekismust ei õpeta ta kindlasti mitte.»

Allikas: http://www.postimees.ee/141688/uus-seadus-ei-lase-usul-kooli-imbuda

Eesmaabi lastele

Praktilisi nõuandeid esmaabi õpetamisel lastele

Posted on 21. Mar 2012 | 

Kordamine pidada olema tarkuse ema. Niisiis:

Esmaabi algoritmid:

Traumaalgoritm

1.Verejooksu sulgemine

2. Hingamisteede avamine

3. Abi kutsumine

 

4. Esmaabiasend

 

Trauma mehhanismist lähtuvalt 2 abistamisliini:

 

Selgroo vigastus ei ole tõenäoline ( lapsed hindavad traumasituatsiooni ja teevad vastava järelduse)

1. Verejooks kontrolli alla ( haava sidumine või lähtuvalt situatsioonist surumine, võõrkeha sidumine või hoidmine)
2. Hingamisteed lahti ( avamine klassikalise meetodiga pea kuklasse. Kontrollime, et turja alla pandud ese reaalselt avaks hingamisteed)
3. Abi kutsumine ( kui laps helistab, siis peab ta ennast alguses tutvustama ja siis andma teate. Mis juhtus, kus on vigastus, kas haige räägib sinuga st. on teadvusel, kas hingab. Kuna lasteaialapsel ei tarvitse mobiili olla, siis aktsepteeritav on ka lihtsalt  kui laps kõva häälega hõikab; ” Appi! Appi!”
4. Asend- antud traumasituatsioonis šokiasend. (Üles tõstetakse nii jalad kui käed. Jälgige, palun, et kannatanu jalad oma põlve peale tõstev abistaja võtaks tõelise ” printsiasendi”, ei istuks kandadel.)

 Selgroo vigastus on tõenäoline ( lapsed hindavad traumasituatsiooni ja teevad vastava järelduse)

1. Verejooks kontrolli alla ( haava sidumine või lähtuvalt situatsioonist surumine)
2. Hingamisteed lahti  ( pea keeramine mööda maad ja fikseerimine kindlalt põlvede vahele neutraalasendisse. MIDAGI KAELA EGA ÕLGADE ALLA PANNA EI TOHI!)
3. Abi kutsumine ( kui laps helistab, siis peab ta ennast alguses tutvustama ja siis andma teate. Mis juhtus, kus on vigastus, kas haige räägib sinuga st. on teadvusel, kas hingab. Kuna lasteaialapsel ei tarvitse mobiili olla, siis aktsepteeritav on ka lihtsalt kui laps kõva häälega hõikab; ” Appi! Appi!”
4. Asend ( pea kindlalt põlvede vahel neutraalasendis, alad ja käed tõstetakse üles)

Soovitav on, et alustatakse esimese algoritmi omandamisega.( Suurepärane abivahend õpetamisel on pooltühi pudel.)  Kui esimene abistamisliin on omandatud, siis tuuakse  juurde teine. Oluline on julgustada lapsi tiimis töötama, andma tagasisidet.

 Elustamine

1.Teadvus ( kõnetamine, põsele löömine)

2.Hingamine ( käsi laialt rindkerele ja ülakõhule)

 

3.112/ appi karjumine ( helistamisel ütleb laps oma nime ja alles siis, mis juhtus. Seisundi kohta annab kaks teadet, ta ei räägi minuga, ei hinga. Sobib ka lihtsam variant kui laps kõva häälega hüüab ” Appi! Appi!”

 

4.Elustamine 2 hingamist/ 15 massaaži ( Oluline on, et laps teaks, et võõra inimese aitamisel kasutame elustamiskilet, paikneb elustamisnuku kõrval. Võistlustel kasutama ei pea, kuid soovitav oleks sellele osutada. Jälgime, et käte asend rindkerel oleks õige, käed ei hüppa massaažil ja laps loeks kõva häälega numbreid. Kunstliku hingamise tegamisel peavad käed olema õiges asendis, hingamisteed lahti ja elustaja suu peab katma kannatanu suu hermeetiliselt.  Kahe hingamise vahel peab võistleja oma pea üles tõstma. Vahed hingamise ja massaži vahel ei tohi olla suuremad kui 3 sekundit. Oluline on tiimitöö.)

Kuidas õpetada elustamist?

Leidke muusikaõpetajaga  laul, mille rütm on ca 80-90 x min ( sageli sobivad marsid). Nuku või mängukaru rinna peal saavad lapsed kätte õige massaaži sageduse. Konsultandiga saate harjutada elustamist elustamisnuku peal. Tiimitööd  hingamisel ja massaažil rollide vahetamisega  ilma pausideta saab taas teha suvalisel suuremal nukul või mänguloomal.

 

Allikas: https://minahoolin.wordpress.com/2012/03/21/praktilisi-nouandeid-esmaabi-opetamisel-lastele/

Erivajadustega inimesed

Believe in good

Ideed - oma koolisöökla

Omaloomingukonkursi "Disaini oma koolisöökla" võidutööd

Teie eest on kooliõpilaste omaloomingukonkursi "Disaini oma koolisöökla" võidutööd ning žürii poolt äramärgitud tööd. Kokku laekus meile 328 tööd. Nende peamiseks sõnumiks oli, et koolisöökla võiks olla lapsesõbralik, rõõmsates toonides, soe ja hubane koht, kus on kasutatud ka erilahendusi, et meeleolu tekitada.

Link: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.931123243639541.1073741837.208387419246464&type=3

Valeria - liiklus

PANE KOKKU LIIKLUSMÄRK!

Teema: liiklusmärgide kinnistamine
Eesmärgid: - õpilane arendab loogilist mõtlemist;
                    - õpilane kinnistab teadmisi liiklusmärkide kohta;
                    - õpilane arendab osavust;
                    - õpilane teab liiklusmärkide tähendusi ja oskab neid seletada;
                    - õpilane oskab tegutseda grupis.

Tegevus:

Mäng toimub rühmades (4-5 inimest). Lauade peal on pandud ümbrikud, mille sees on lõigatud 4 - 6 osaks liiklusmärgid (10 tk). Kui juhtija annab märku „läks“ lapsed võtavad osad ümbrikust välja ning hakkavad need liiklusmärgid kokku panema (igaüks paneb kokku vähemalt 2 liiklusmärki). Mäng lõpeb 5 minuti pärast. Iga õige vastuse eest grupp saab endale 1 punkt. Sellel etapil võib saada lisapunkte, kui mängijad vastavad õigesti, kuidas nimetatake liiklusmärk ja millise tähenduse see omab.  (On vaja, et klassis, kus toimub tegevus oleksid riputud tabelid liiklusmärkidega). 

Marian - tervislik toitumine

Tervislik vs mittetervislik

Inimeseõpetuse ainekava teema: mina ja tervis.

Eesmärk: õpilane mõistab ja kirjeldab tervise hoidmise viise: mitmekesine ja tervislik toit, uni ja puhkus, liikumine ja sport.

Tunniosa: tegevus sobib tunni lõppu teema kinnistamiseks.

Oletatav aeg: 10-15 minutit (mäng kestab seni, kuni mängujuht mängu lõpetab).

Kirjeldus.

Vaja on palli (sobib ka muu ese, mida on võimalik kinni püüda ja vajadusel ka tõrjuda). Kõige parem on seda mängida trepi peal, aga saab ka paigutada näiteks toolid laudade ette (sel juhul nt põran on esimene aste, tool on teine, laud on kolmas ja püsti seismine on viimane). Õpilased jagunevad rühmadesse nii, et ühes rühmas on ca 6 õpilast. Igas rühmas hakkab üks õpilane juhtmängijaks. Ülejäänud mängijad istuvad tema ette põrandale maha. Juhtmängija hakkab järjest põrandal istuvatele õpilastele palli viskama. Samal ajal, kui ta palli viskab, nimetab ta mingi asja, mis on kas tervislik või mittetervislik. Kui juhtmängija nimetab mittetervisliku asja, peab õpilane, kellele ta palli viskab, seda tõrjuma. Kui juhtmängija nimetab tervisliku asja, peab õpilane palli kinni püüdma. Kui õpilane toimib õigesti, siis saab ta istuda ühe astme võrra kõrgemale. Kui õpilane toimib valesti, peab ta istuma ühe astme võrra alla poole tagasi. Võidab see mängija, kellel esimesena astmed läbi saavad ja peab püsti tõusma. Võitja hakkab uueks juhtmängijaks.

Merlin - sõnadeta suhtlemine, sarnasused ja erinevused

Mängud inimeseõpetusse

1) Sarnasused ja erinevused

Teema riiklikus õppekavas: Sallivus enda ja teiste vastu. Enesekohased ja sotsiaalsed oskused.

Eesmärk:

·         väärtustab ennast ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad;

·         oskab olla empaatiline

·         oskab kuulata.

Vahendid: töölehed

Aeg: 20 minutit. Sobib põhiosasse.
Tegevus:

Iga laps ütleb enda nime ja lisab ühe oma iseloomujoone või huvi või harjumuse. Õpetaja võib ka ise kaasa mängida. Kindlasti peaks jälgima, et osaleda saaksid kõik. Õpetaja teeb lühikese kokkuvõtte kuuldust - me oleme erinevad, erinevate iseloomude, huvide, harjumustega, kuid meis on ka väga palju sarnast.

Teema arendus: Kõik saavad töölehed (lisa 1), täitmise aeg 7-12 minutit.
Arutelu. Lasta lastel ette lugeda klassile või paaristööna. Missugust kohta oli kõige kergem täita? Miks? Missugust kohta oli kõige raskem täita? Miks? Mis on sarnasustes head, mis halba?Mis on erinevustes head, mis halba?

Teha kokkuvõte-selgitada et me oleme sarnasused erinevustele vaatamata. Ükski asi pole hea või halb iseenesest, heaks või halvaks muutub see läbi meie suhtumise. Oluline on enne mõista kui hukka mõista

Kasutatud materjal: Tuuliku keskkonnaraamat sotsiaalainete õpetajale

2) Sõnadeta suhtlemine

Teema riiklikus õppekavas: verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine.
Eesmärk:

·         Õpilane eristab verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist

·         Oskab kirjeldada  erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele

·         Mõistab mitteverbaalse suhtlemise märke.

Aeg: Sõltub klassi suurusest- kõik võiksid saada ühe korra seletada. Sobib nii häälestuseks kui ka põhiosasse.
Vahendid: õpilastele jaotatavad lipikud pantomiimi teemadega
Tegevus: Arutelu. Kuidas me suhtleme? Kuidas loomad suhtlevad? Kas inimesed suhtlevad kuidagi ka ilma sõnadeta-kuidas? Kuidas aru saada mida inimene tunneb kui ta ei saa näietkas rääkida? Miks on oluline inimeste emotsioone mõista?
Õpetaja jaotab lipikud (Lisa 2). Õpilased  püüavad mitteverbaalsel teel anda edasi kirjutatu. Kordamööda esitatakse pantomiimid, teised arvavad.

Kasutatud materjal: Tuuliku keskkonnaraamat sotsiaalainete õpetajale

Lisa1

                Sarnasused                           Erinevused

Mina ja vanemad                    --------------                            -----------------

                                                 --------------                            -----------------

                                                 --------------                            -----------------

Mina ja klassi-                         --------------                            -----------------

kaaslased                                --------------                            -----------------

                                               --------------                               ------------------

Mina ja puu                           --------------                            ------------------

                                               --------------                             ------------------

                                               --------------                              ------------------

Mina ja kodutu                      ---------------                             ------------------

                                               ---------------                             ------------------

                                               ---------------                             ------------------

Mina ja
mustanahaline laps             ----------------                            ------------------

                                               ----------------                            ------------------

                                               ----------------                            ------------------

Mina ja mängukaru              ----------------                            -------------------

                                               ----------------                            -------------------

                                               ----------------                            -------------------

Lisa 2

OLEN VIHANE	OLEN KURB
OLEN HAIGE	OLEN ÕNNELIK
OLEN VÄSINUD	MUL ON IGAV
SA MEELDID MULLE	SA EI MEELDI MULLE
OLEN HIRMUL	MUL ON PÕNEV
TAHAN SINU SÕBER OLLA	OLEN NÄLJANE
HOIA MINUST EEMALE	VAJAN ABI

Liis - keskkond

Keskkonnamõju hindamine (8.-9. klass).

Koostaja: Egon Mets

Eesmärk: õpilane näeb ühe probleemi erinevaid lahendusteid; oskab sõnastada nii poolt- kui vastuargumente ja neid põhjendada

Tegevus: Jagada klass rühmadeks ning viia läbi järgmine kompleksülesanne:

1) seada õpilased järgmise situatsiooni ette: teie kodukohta hakatakse rajama:

•          supermarketit

•          bensiinijaama

•          ratsatalu

•          saeveskit  jne.

(võimalusi on palju, nende seast võib iga rühm valida ühe või määrab selle õpetaja)

2) anda ülesanne: tuua välja kõik antud rajatisega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed keskkonnamõjud (kui rühmi on palju, võib nad jagada paaridesse – üks kaardistab positiivseid, teine negatiivseid aspekte)

3) analüüs ja lõppjäreldus: kas rohkem on positiivset või negatiivset st. kas kõnealuse objekti rajamine õigustab end või mitte?

See tegevus sobib kindlasti tunni põhiosasse, kuna selline ülesanne peaks võtma palju aega, kui seda teha põhjalikult. Sellise ülesande puhul on oluline anda õpilastele kõigepealt piisavalt aega rühmas arutlemiseks selle teema üle, seejärel tutvustada tervele klassile oma lahendusteid koos põhjendustega ning lõpuks võtta teema kokku, analüüsida ja teha lõppjäreldused.

Minu arvates saab selliseid arutelusid ka esimeses kooliastmes teha, muidugi kui eelnevalt on õpilastega räägitud loodusest, selle säästmisest ja hoidmiset. Kuid kindlasti valmistaksin neile ette töölehed, kus neil oleksid kirjas punktid, millele tähelepanu pöörata. 

Mari-Liis - Eesti

Sõnaseletusmäng  „Kas tunned maad?“

Eesmärgid: kinnistada teadmisi Eesti Vabariigi kohta (oskab nimetada Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid jne) ning saada täiendavaid teadmisi oma kodumaast; arendada õpilaste eneseväljendusoskust ja –julgust.

Tegevus läbiviimine: tunni lõpetamine

Aeg: 15-20 min

Lühikirjeldus:

·         Õpetajal on valmis pandud teemakaardid, kus on kujutatud Eesti Vabariigi teemaline pilt ja märksõna(d).

·         Õpilased tulevad üks haaval klassi ette ning hakkavad pantomiimi või sõnade abil seletama märksõnu, mis on pildikaardil. (Lihtsamad pantomiimi abil ja keerukamad sõnade abil).

·         Kaardi tagumisel poolel on küsimus, mis haakub sama teemaga, mis on toodud kaardi esimesel poolel.

·         Õpilased võib jagada kahte gruppi ning punkte saab nii märksõnade äraarvamise eest kui ka küsimusele õige vastuse andmise eest. 

Ingrid - Emotsioonid

Inimeseõpetuse aktiivtegevus

Teema: Emotsioonid

Tegevuse eesmärk on panna lapsed mõtlema oma käitumise ja tujude üle. Milliseid emotsioone saab alati välja näidata, milliseid mitte. Kui palju on emotsiooni seoses mõne olukorraga. Lastel on tihti peale see, et emotsioonid saavad võitu ja neid näidatakse uhkelt välja, kuid tegelikult peaks juba varakult hakkama selle peale mõtlema, et mis on sobilik, mis mitte.

Seostus ainekavaga:

·         Väärtustab end ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad

·         Oskab suhelda ja käituda teisi arvestades ja tehes koostööd, ning sõnastab oma tundeid ja teab, et nende väljendamiseks on erinevaid viise.

Tegevust võiks teha pigem häälestuseks. Umbes 10-15minutit

Tegevuse kirjeldus:

Õpetaja jagab klassi neljastesse gruppidesse. Iga grupp saab endale A4 ja joonistusvahendid. Aega on 7-10 minutit, et kujutada sinna emotsioon, mis neid kõiki hetkel ühiselt valdab. Leida midagi grupile ühist ning anda see edasi paberil mingi emotsioonina.

Hiljem tullakse kokku ringi ning vaadatakse koos, millised emotsioonid on teistel rühmadel. Iga rühm tutvustab oma emotsiooni ja miks see selline on. Koos arutatakse, kas emotsioonid on vajalikud inimestele. Kas alati saab oma tuju/emotsiooni välja näidata? Millises olukorras on olnud näiteks raskusi emotsioonide vaos hoidmisega? 

Mida kujutab endast internetis toimuv küberkiusamine ja kuidas määratleb seda nii meie kui ka teiste riikide noorsugu? Mis saab siis, kui kiusaja jääb anonüümseks, ent ohvri nimi ja nägu levivad avalikkuses kulutulena? Nende küsimuste üle arutleb hiljutise küberkiusamise fenomeni tajumise uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia dotsent ja kutseõpetaja programmijuht Piret Luik. 

Mitmed meie igapäevategevused on kolinud internetti. Kahjuks on seda keskkonda hakatud üha enam kasutama ka kiusamise eesmärgil.Küberkiusamine on kiusamine, mis toimub elektrooniliste suhtlusvahenditekaudu.
Mitmed uurijad on selle defineerimisel osaliselt või täielikult lähtunud kolmest tavakiusamise kriteeriumist: korduvus, tahtlikkus ning tasakaalutus võimusuhetes. Neist viimane tähendab, et ohvril on raske end kiusamise ja kiusajate eest kaitsta.

Lisaks on küberkiusamise tunnuseks märksa suurem anonüümsus jaavalikkus. Just need teevad küberkiusamise kiusajale lihtsaks, kuid ohvrile raskesti talutavaks. Ent kes teaksid küberkiusamisest rohkem kui lapsed ja noored, kes end digimaailmas üha kodusemalt tunnevad.

Kuue Euroopa riigi, sealhulgas Eesti teadlased uurisid, mille alusel 11-17-aastased noored ise otsustavad, millistel juhtudel on tegemist küberkiusamisega. Selgus, et Eesti noorte puhul oli määravateks kriteeriumideks tasakaalutus võimusuhetes ja anonüümsus.

Kõikidest stsenaariumidest, kus kriteeriumitena olid esindatud nii tasakaalutus võimusuhetes kui ka anonüümsus hindasid vastajad lausa 89 protsendil juhtudest, et tegemist on küberkiusamisega. Seejuures võib väita, et nii poisid kui tüdrukud, nii nooremad kui vanemad õpilased tajuvad seda fenomeni sarnastel alustel. Erinevalt teistest riikidest ei pidanud Eesti noored tahtlikkust kombinatsioonis koos teiste kriteeriumidega küberkiusamise defineerimisel nii oluliseks.

Haigetsaajal pole ju vahet, kas talle taheti teadlikult haiget teha või juhtus see teadmatusest, kuidas internetis suhelda. Isegi kui sõnum saadeti teele mõtlematult, saab ohver haiget ikka ühtviisi, sest isegi ühekordne mõtlematu kiri või pilt või video võib hakata internetis levima ning tuua seeläbi korduvat kahju ohvrile.

Allikas:http://novaator.err.ee/v/teadlase_100_sekundit/176a72ef-baec-461b-b359-033ffca36934/100-sekundi-video-kuidas-maaratleda-kuberkiusamist

Triin - Kodutööd

Kodutööd

1. Kes Sinu perest teeb neid töid?

-         Kui Sina ise teed mõnda tööd, siis kirjuta oma nimi. Kui Sinu kodus mõnda neist töödest ei tehta, siis jäta see lünk tühjaks.  

……………….. teeb süüa.

……………….. viib prügi välja.

……………….. koristab minu tuba.

……………….. peseb pesu.

……………….. imeb tolmuimejaga.

……………….. parandab katkisi masinaid. 

……………….. kastab lilli.

……………….. jalutab koeraga.

……………….. lõhub puid.

……………….. katab lauda.

……………….. peseb nõusid. 

……………….. aitab mul koduseid koolitöid teha.

-         Kes teeb Sinu kodus kõige rohkem töid? …………………………………

-         Kes teeb Sinu kodus kõige vähem töid? …………………………………..

-         Milliste töödega saaksin oma vanemaid kodus aidata? …………………... ……………………………………………………………………………..

2. Ütle klassikaaslastele üks kodutöö, millega saaksid Sina oma vanemaid aidata. 

Eesmärk:

·         Õpilane hakkab mõtlema, kui palju tema vanemad kodus teevad.

·         Õpilane mõistab, et peaks oma vanemaid mõnedes lihtsamates kodutöödes aitama.

Punktid ainekavast, mida ülesandega saavutada sooviks:

Õpilane:

·         väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres;

·         teab oma kohustusi peres;

·         kirjeldab pereliikmete erinevaid rolle kodus;

·         kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes.

Liisa - aega planeerimine, tutvumine

„Vahukommi katsumus“

Ainekava teema „Mina: aeg ja asjad“
Tegevuse eesmärgid:

• aitab lastel õppida aega ja oma tegevusi planeerima
• rühmakaaslastega koostöö arendamine
• loogilise mõtlemise arendamine
• aitab lastel mõelda oma tegevuste juures, et eeldusi ja oletusi tuleb alati kontrollida

Kõige kõrgemad ja huvitavamad struktuurid tulevad tavaliselt lasteaialastel. Kõige madalamad ja kehvema struktuuriga (mis kukuvad peaaegu alati kokku) tornid ehitavad majandusalased tudengid. Miks? Majandust õppivad tudengid on harjunud välja mõtlema ühe idee, millele nad terve aeg orienteeritud on. Lõpuks, kui aeg hakkab otsa saama, panevad nad vahukommi kõige tippu ning torn kukub pikali. Lasteaialapsed vastupidi katsetavad erinevaid struktuure, pannes alati vahukommi tippu. Neile meeldib saada kohest tagasisidet, milline struktuur toimib ja milline mitte. See annab neile aega vastupidavama torni ehitamisel.
1) Igal 4liikmelisel võistkonnal läheb vaja:

• 20 spagetti
• 1 meeter teipi
• 1 meeter niiti
• 1 vahukomm

Eesmärgiks on olemasolevatest vahenditest ehitada kõrge, vastupidav torn.
2) Reeglid:

• Võidab see võistkond, kes ehitab kõige kõrgema torni, mille tipus on vahukomm.
• Torn peab ise püsti seisma.
• Mõõtmisel ei tohi tornist kinni hoida.
• Vahukommi mitmeks tükiks tegemine on keelatud.
• Niiti, teipi ja spagette ei pea kõike ära kasutama.
• Niiti, teipi ja spagette võib katki teha.
• Võistlus kestab 18 minutit.

3) Võimalikud küsimused:

• Kuidas teie meeskonnas oli tööjaotus?
• Kes planeeris?
• Kes otsustas, kes mida teeb?
• Kes veenis teisi oma idees?
• Kas ideid oli palju?
• Kes tuletas aega meelde?
• Kes vaatas kõrvalt?
• Kes vaatas, mida teised teevad?

„WC paber sai otsa“
Mäng sobib seltskonnale, kes üksteist veel päris hästi ei tunne. Näiteks laagris kõige esimeseks tegevuseks. Mängule võib anda ka teema: räägi koolist, koduloomadest, hobidest.
Eesmärgiks on üksteist paremini tundma õppida ja õhkkonda hubasemaks muuta.
Vahendid: WC-paberi rull
Mängu käik: mängijad pannakse ringi istuma. Neile öeldakse, et rohkem WC-paberit majas ei ole ja nad peavad sealt rullist kohe võtma nii palju, kui arvavad, et neil päeva jooksul vaja võib minna. Kui kõik on vähemalt ühe tüki ära võtnud, öeldakse neile, et tegelikult ikka nii hull olukord ei ole, aga neil tuleb iga võetud tüki kohta öelda üks ennast tutvustav lause.

Heli - targa pere mäng

Aktiivtegevus inimeseõpetuses – targa pere mäng

Seotus ainekavaga (väljavõtted ainekavast):

·         kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda või hoiduda tegevusest, mis ohustab tervist;

·         väärtustab tervislikku eluviisi;

·         eristab enda head ja halba käitumist, kirjeldab oma käitumise tagajärgi ning annab neile hinnangu;

·         demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest.

Mängu eesmärk on panna lapsed arutlema teemade üle, millest nad ilmselt tihti ei räägi ning mis nende jaoks võib olla midagi ebameeldivat.

Mängu tegevus sobib pigem häälestuseks tubaka- ning alkoholiteemasse, et õpetaja saaks aimu, kuidas õüilased üldse nendesse teemadesse suhtuvad ning mis mõtteid need lastes tekitavad.

Oletatav aeg tegevuseks on u 10 minutit + 5 minutit mängu kokkuvõtteks

Kirjeldus:

http://tarkvanem.ee/mang/ (veebipõhine mäg)

Tegelikult on mäng mõeldud perekeskis mängimiseks, et vanem saaks teada, kui palju tema laps teab erinevatest ühiskonna murekohtadest, kuid seda saab edukalt mängida ka klassikeskkonnas.

Kaardipakis on 36 kaarti, millel igaühel on erinev küsimus. Mängu mängitakse nii, et õpilane võtab kaardi, loeb küsimuse ette ning seejärel peab ta paariline vastama sellele küsimusele, kusjuures vastus peab lähtuma küsija seisukohast. Paljud küsimused on sellised, mille kohta saab tekkida pikem arutelu antud teema üle. Selle juures saavadki õpilased (ja ka õpetaja) teada, kuidas keegi mingisse probleemi suhtub.