Valeria - liiklus

PANE KOKKU LIIKLUSMÄRK!

Teema: liiklusmärgide kinnistamine
Eesmärgid: - õpilane arendab loogilist mõtlemist;
                    - õpilane kinnistab teadmisi liiklusmärkide kohta;
                    - õpilane arendab osavust;
                    - õpilane teab liiklusmärkide tähendusi ja oskab neid seletada;
                    - õpilane oskab tegutseda grupis.

Tegevus:

Mäng toimub rühmades (4-5 inimest). Lauade peal on pandud ümbrikud, mille sees on lõigatud 4 - 6 osaks liiklusmärgid (10 tk). Kui juhtija annab märku „läks“ lapsed võtavad osad ümbrikust välja ning hakkavad need liiklusmärgid kokku panema (igaüks paneb kokku vähemalt 2 liiklusmärki). Mäng lõpeb 5 minuti pärast. Iga õige vastuse eest grupp saab endale 1 punkt. Sellel etapil võib saada lisapunkte, kui mängijad vastavad õigesti, kuidas nimetatake liiklusmärk ja millise tähenduse see omab.  (On vaja, et klassis, kus toimub tegevus oleksid riputud tabelid liiklusmärkidega). 

Marian - tervislik toitumine

Tervislik vs mittetervislik

Inimeseõpetuse ainekava teema: mina ja tervis.

Eesmärk: õpilane mõistab ja kirjeldab tervise hoidmise viise: mitmekesine ja tervislik toit, uni ja puhkus, liikumine ja sport.

Tunniosa: tegevus sobib tunni lõppu teema kinnistamiseks.

Oletatav aeg: 10-15 minutit (mäng kestab seni, kuni mängujuht mängu lõpetab).

Kirjeldus.

Vaja on palli (sobib ka muu ese, mida on võimalik kinni püüda ja vajadusel ka tõrjuda). Kõige parem on seda mängida trepi peal, aga saab ka paigutada näiteks toolid laudade ette (sel juhul nt põran on esimene aste, tool on teine, laud on kolmas ja püsti seismine on viimane). Õpilased jagunevad rühmadesse nii, et ühes rühmas on ca 6 õpilast. Igas rühmas hakkab üks õpilane juhtmängijaks. Ülejäänud mängijad istuvad tema ette põrandale maha. Juhtmängija hakkab järjest põrandal istuvatele õpilastele palli viskama. Samal ajal, kui ta palli viskab, nimetab ta mingi asja, mis on kas tervislik või mittetervislik. Kui juhtmängija nimetab mittetervisliku asja, peab õpilane, kellele ta palli viskab, seda tõrjuma. Kui juhtmängija nimetab tervisliku asja, peab õpilane palli kinni püüdma. Kui õpilane toimib õigesti, siis saab ta istuda ühe astme võrra kõrgemale. Kui õpilane toimib valesti, peab ta istuma ühe astme võrra alla poole tagasi. Võidab see mängija, kellel esimesena astmed läbi saavad ja peab püsti tõusma. Võitja hakkab uueks juhtmängijaks.

Merlin - sõnadeta suhtlemine, sarnasused ja erinevused

Mängud inimeseõpetusse

1) Sarnasused ja erinevused

Teema riiklikus õppekavas: Sallivus enda ja teiste vastu. Enesekohased ja sotsiaalsed oskused.

Eesmärk:

·         väärtustab ennast ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad;

·         oskab olla empaatiline

·         oskab kuulata.

Vahendid: töölehed

Aeg: 20 minutit. Sobib põhiosasse.
Tegevus:

Iga laps ütleb enda nime ja lisab ühe oma iseloomujoone või huvi või harjumuse. Õpetaja võib ka ise kaasa mängida. Kindlasti peaks jälgima, et osaleda saaksid kõik. Õpetaja teeb lühikese kokkuvõtte kuuldust - me oleme erinevad, erinevate iseloomude, huvide, harjumustega, kuid meis on ka väga palju sarnast.

Teema arendus: Kõik saavad töölehed (lisa 1), täitmise aeg 7-12 minutit.
Arutelu. Lasta lastel ette lugeda klassile või paaristööna. Missugust kohta oli kõige kergem täita? Miks? Missugust kohta oli kõige raskem täita? Miks? Mis on sarnasustes head, mis halba?Mis on erinevustes head, mis halba?

Teha kokkuvõte-selgitada et me oleme sarnasused erinevustele vaatamata. Ükski asi pole hea või halb iseenesest, heaks või halvaks muutub see läbi meie suhtumise. Oluline on enne mõista kui hukka mõista

Kasutatud materjal: Tuuliku keskkonnaraamat sotsiaalainete õpetajale

2) Sõnadeta suhtlemine

Teema riiklikus õppekavas: verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine.
Eesmärk:

·         Õpilane eristab verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist

·         Oskab kirjeldada  erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele

·         Mõistab mitteverbaalse suhtlemise märke.

Aeg: Sõltub klassi suurusest- kõik võiksid saada ühe korra seletada. Sobib nii häälestuseks kui ka põhiosasse.
Vahendid: õpilastele jaotatavad lipikud pantomiimi teemadega
Tegevus: Arutelu. Kuidas me suhtleme? Kuidas loomad suhtlevad? Kas inimesed suhtlevad kuidagi ka ilma sõnadeta-kuidas? Kuidas aru saada mida inimene tunneb kui ta ei saa näietkas rääkida? Miks on oluline inimeste emotsioone mõista?
Õpetaja jaotab lipikud (Lisa 2). Õpilased  püüavad mitteverbaalsel teel anda edasi kirjutatu. Kordamööda esitatakse pantomiimid, teised arvavad.

Kasutatud materjal: Tuuliku keskkonnaraamat sotsiaalainete õpetajale

Lisa1

                Sarnasused                           Erinevused

Mina ja vanemad                    --------------                            -----------------

                                                 --------------                            -----------------

                                                 --------------                            -----------------

Mina ja klassi-                         --------------                            -----------------

kaaslased                                --------------                            -----------------

                                               --------------                               ------------------

Mina ja puu                           --------------                            ------------------

                                               --------------                             ------------------

                                               --------------                              ------------------

Mina ja kodutu                      ---------------                             ------------------

                                               ---------------                             ------------------

                                               ---------------                             ------------------

Mina ja
mustanahaline laps             ----------------                            ------------------

                                               ----------------                            ------------------

                                               ----------------                            ------------------

Mina ja mängukaru              ----------------                            -------------------

                                               ----------------                            -------------------

                                               ----------------                            -------------------

Lisa 2

OLEN VIHANE	OLEN KURB
OLEN HAIGE	OLEN ÕNNELIK
OLEN VÄSINUD	MUL ON IGAV
SA MEELDID MULLE	SA EI MEELDI MULLE
OLEN HIRMUL	MUL ON PÕNEV
TAHAN SINU SÕBER OLLA	OLEN NÄLJANE
HOIA MINUST EEMALE	VAJAN ABI

Liis - keskkond

Keskkonnamõju hindamine (8.-9. klass).

Koostaja: Egon Mets

Eesmärk: õpilane näeb ühe probleemi erinevaid lahendusteid; oskab sõnastada nii poolt- kui vastuargumente ja neid põhjendada

Tegevus: Jagada klass rühmadeks ning viia läbi järgmine kompleksülesanne:

1) seada õpilased järgmise situatsiooni ette: teie kodukohta hakatakse rajama:

•          supermarketit

•          bensiinijaama

•          ratsatalu

•          saeveskit  jne.

(võimalusi on palju, nende seast võib iga rühm valida ühe või määrab selle õpetaja)

2) anda ülesanne: tuua välja kõik antud rajatisega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed keskkonnamõjud (kui rühmi on palju, võib nad jagada paaridesse – üks kaardistab positiivseid, teine negatiivseid aspekte)

3) analüüs ja lõppjäreldus: kas rohkem on positiivset või negatiivset st. kas kõnealuse objekti rajamine õigustab end või mitte?

See tegevus sobib kindlasti tunni põhiosasse, kuna selline ülesanne peaks võtma palju aega, kui seda teha põhjalikult. Sellise ülesande puhul on oluline anda õpilastele kõigepealt piisavalt aega rühmas arutlemiseks selle teema üle, seejärel tutvustada tervele klassile oma lahendusteid koos põhjendustega ning lõpuks võtta teema kokku, analüüsida ja teha lõppjäreldused.

Minu arvates saab selliseid arutelusid ka esimeses kooliastmes teha, muidugi kui eelnevalt on õpilastega räägitud loodusest, selle säästmisest ja hoidmiset. Kuid kindlasti valmistaksin neile ette töölehed, kus neil oleksid kirjas punktid, millele tähelepanu pöörata. 

Mari-Liis - Eesti

Sõnaseletusmäng  „Kas tunned maad?“

Eesmärgid: kinnistada teadmisi Eesti Vabariigi kohta (oskab nimetada Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid jne) ning saada täiendavaid teadmisi oma kodumaast; arendada õpilaste eneseväljendusoskust ja –julgust.

Tegevus läbiviimine: tunni lõpetamine

Aeg: 15-20 min

Lühikirjeldus:

·         Õpetajal on valmis pandud teemakaardid, kus on kujutatud Eesti Vabariigi teemaline pilt ja märksõna(d).

·         Õpilased tulevad üks haaval klassi ette ning hakkavad pantomiimi või sõnade abil seletama märksõnu, mis on pildikaardil. (Lihtsamad pantomiimi abil ja keerukamad sõnade abil).

·         Kaardi tagumisel poolel on küsimus, mis haakub sama teemaga, mis on toodud kaardi esimesel poolel.

·         Õpilased võib jagada kahte gruppi ning punkte saab nii märksõnade äraarvamise eest kui ka küsimusele õige vastuse andmise eest. 

Ingrid - Emotsioonid

Inimeseõpetuse aktiivtegevus

Teema: Emotsioonid

Tegevuse eesmärk on panna lapsed mõtlema oma käitumise ja tujude üle. Milliseid emotsioone saab alati välja näidata, milliseid mitte. Kui palju on emotsiooni seoses mõne olukorraga. Lastel on tihti peale see, et emotsioonid saavad võitu ja neid näidatakse uhkelt välja, kuid tegelikult peaks juba varakult hakkama selle peale mõtlema, et mis on sobilik, mis mitte.

Seostus ainekavaga:

·         Väärtustab end ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad

·         Oskab suhelda ja käituda teisi arvestades ja tehes koostööd, ning sõnastab oma tundeid ja teab, et nende väljendamiseks on erinevaid viise.

Tegevust võiks teha pigem häälestuseks. Umbes 10-15minutit

Tegevuse kirjeldus:

Õpetaja jagab klassi neljastesse gruppidesse. Iga grupp saab endale A4 ja joonistusvahendid. Aega on 7-10 minutit, et kujutada sinna emotsioon, mis neid kõiki hetkel ühiselt valdab. Leida midagi grupile ühist ning anda see edasi paberil mingi emotsioonina.

Hiljem tullakse kokku ringi ning vaadatakse koos, millised emotsioonid on teistel rühmadel. Iga rühm tutvustab oma emotsiooni ja miks see selline on. Koos arutatakse, kas emotsioonid on vajalikud inimestele. Kas alati saab oma tuju/emotsiooni välja näidata? Millises olukorras on olnud näiteks raskusi emotsioonide vaos hoidmisega? 

Mida kujutab endast internetis toimuv küberkiusamine ja kuidas määratleb seda nii meie kui ka teiste riikide noorsugu? Mis saab siis, kui kiusaja jääb anonüümseks, ent ohvri nimi ja nägu levivad avalikkuses kulutulena? Nende küsimuste üle arutleb hiljutise küberkiusamise fenomeni tajumise uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia dotsent ja kutseõpetaja programmijuht Piret Luik. 

Mitmed meie igapäevategevused on kolinud internetti. Kahjuks on seda keskkonda hakatud üha enam kasutama ka kiusamise eesmärgil.Küberkiusamine on kiusamine, mis toimub elektrooniliste suhtlusvahenditekaudu.
Mitmed uurijad on selle defineerimisel osaliselt või täielikult lähtunud kolmest tavakiusamise kriteeriumist: korduvus, tahtlikkus ning tasakaalutus võimusuhetes. Neist viimane tähendab, et ohvril on raske end kiusamise ja kiusajate eest kaitsta.

Lisaks on küberkiusamise tunnuseks märksa suurem anonüümsus jaavalikkus. Just need teevad küberkiusamise kiusajale lihtsaks, kuid ohvrile raskesti talutavaks. Ent kes teaksid küberkiusamisest rohkem kui lapsed ja noored, kes end digimaailmas üha kodusemalt tunnevad.

Kuue Euroopa riigi, sealhulgas Eesti teadlased uurisid, mille alusel 11-17-aastased noored ise otsustavad, millistel juhtudel on tegemist küberkiusamisega. Selgus, et Eesti noorte puhul oli määravateks kriteeriumideks tasakaalutus võimusuhetes ja anonüümsus.

Kõikidest stsenaariumidest, kus kriteeriumitena olid esindatud nii tasakaalutus võimusuhetes kui ka anonüümsus hindasid vastajad lausa 89 protsendil juhtudest, et tegemist on küberkiusamisega. Seejuures võib väita, et nii poisid kui tüdrukud, nii nooremad kui vanemad õpilased tajuvad seda fenomeni sarnastel alustel. Erinevalt teistest riikidest ei pidanud Eesti noored tahtlikkust kombinatsioonis koos teiste kriteeriumidega küberkiusamise defineerimisel nii oluliseks.

Haigetsaajal pole ju vahet, kas talle taheti teadlikult haiget teha või juhtus see teadmatusest, kuidas internetis suhelda. Isegi kui sõnum saadeti teele mõtlematult, saab ohver haiget ikka ühtviisi, sest isegi ühekordne mõtlematu kiri või pilt või video võib hakata internetis levima ning tuua seeläbi korduvat kahju ohvrile.

Allikas:http://novaator.err.ee/v/teadlase_100_sekundit/176a72ef-baec-461b-b359-033ffca36934/100-sekundi-video-kuidas-maaratleda-kuberkiusamist

Triin - Kodutööd

Kodutööd

1. Kes Sinu perest teeb neid töid?

-         Kui Sina ise teed mõnda tööd, siis kirjuta oma nimi. Kui Sinu kodus mõnda neist töödest ei tehta, siis jäta see lünk tühjaks.  

……………….. teeb süüa.

……………….. viib prügi välja.

……………….. koristab minu tuba.

……………….. peseb pesu.

……………….. imeb tolmuimejaga.

……………….. parandab katkisi masinaid. 

……………….. kastab lilli.

……………….. jalutab koeraga.

……………….. lõhub puid.

……………….. katab lauda.

……………….. peseb nõusid. 

……………….. aitab mul koduseid koolitöid teha.

-         Kes teeb Sinu kodus kõige rohkem töid? …………………………………

-         Kes teeb Sinu kodus kõige vähem töid? …………………………………..

-         Milliste töödega saaksin oma vanemaid kodus aidata? …………………... ……………………………………………………………………………..

2. Ütle klassikaaslastele üks kodutöö, millega saaksid Sina oma vanemaid aidata. 

Eesmärk:

·         Õpilane hakkab mõtlema, kui palju tema vanemad kodus teevad.

·         Õpilane mõistab, et peaks oma vanemaid mõnedes lihtsamates kodutöödes aitama.

Punktid ainekavast, mida ülesandega saavutada sooviks:

Õpilane:

·         väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres;

·         teab oma kohustusi peres;

·         kirjeldab pereliikmete erinevaid rolle kodus;

·         kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes.

Liisa - aega planeerimine, tutvumine

„Vahukommi katsumus“

Ainekava teema „Mina: aeg ja asjad“
Tegevuse eesmärgid:

• aitab lastel õppida aega ja oma tegevusi planeerima
• rühmakaaslastega koostöö arendamine
• loogilise mõtlemise arendamine
• aitab lastel mõelda oma tegevuste juures, et eeldusi ja oletusi tuleb alati kontrollida

Kõige kõrgemad ja huvitavamad struktuurid tulevad tavaliselt lasteaialastel. Kõige madalamad ja kehvema struktuuriga (mis kukuvad peaaegu alati kokku) tornid ehitavad majandusalased tudengid. Miks? Majandust õppivad tudengid on harjunud välja mõtlema ühe idee, millele nad terve aeg orienteeritud on. Lõpuks, kui aeg hakkab otsa saama, panevad nad vahukommi kõige tippu ning torn kukub pikali. Lasteaialapsed vastupidi katsetavad erinevaid struktuure, pannes alati vahukommi tippu. Neile meeldib saada kohest tagasisidet, milline struktuur toimib ja milline mitte. See annab neile aega vastupidavama torni ehitamisel.
1) Igal 4liikmelisel võistkonnal läheb vaja:

• 20 spagetti
• 1 meeter teipi
• 1 meeter niiti
• 1 vahukomm

Eesmärgiks on olemasolevatest vahenditest ehitada kõrge, vastupidav torn.
2) Reeglid:

• Võidab see võistkond, kes ehitab kõige kõrgema torni, mille tipus on vahukomm.
• Torn peab ise püsti seisma.
• Mõõtmisel ei tohi tornist kinni hoida.
• Vahukommi mitmeks tükiks tegemine on keelatud.
• Niiti, teipi ja spagette ei pea kõike ära kasutama.
• Niiti, teipi ja spagette võib katki teha.
• Võistlus kestab 18 minutit.

3) Võimalikud küsimused:

• Kuidas teie meeskonnas oli tööjaotus?
• Kes planeeris?
• Kes otsustas, kes mida teeb?
• Kes veenis teisi oma idees?
• Kas ideid oli palju?
• Kes tuletas aega meelde?
• Kes vaatas kõrvalt?
• Kes vaatas, mida teised teevad?

„WC paber sai otsa“
Mäng sobib seltskonnale, kes üksteist veel päris hästi ei tunne. Näiteks laagris kõige esimeseks tegevuseks. Mängule võib anda ka teema: räägi koolist, koduloomadest, hobidest.
Eesmärgiks on üksteist paremini tundma õppida ja õhkkonda hubasemaks muuta.
Vahendid: WC-paberi rull
Mängu käik: mängijad pannakse ringi istuma. Neile öeldakse, et rohkem WC-paberit majas ei ole ja nad peavad sealt rullist kohe võtma nii palju, kui arvavad, et neil päeva jooksul vaja võib minna. Kui kõik on vähemalt ühe tüki ära võtnud, öeldakse neile, et tegelikult ikka nii hull olukord ei ole, aga neil tuleb iga võetud tüki kohta öelda üks ennast tutvustav lause.

Heli - targa pere mäng

Aktiivtegevus inimeseõpetuses – targa pere mäng

Seotus ainekavaga (väljavõtted ainekavast):

·         kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda või hoiduda tegevusest, mis ohustab tervist;

·         väärtustab tervislikku eluviisi;

·         eristab enda head ja halba käitumist, kirjeldab oma käitumise tagajärgi ning annab neile hinnangu;

·         demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest.

Mängu eesmärk on panna lapsed arutlema teemade üle, millest nad ilmselt tihti ei räägi ning mis nende jaoks võib olla midagi ebameeldivat.

Mängu tegevus sobib pigem häälestuseks tubaka- ning alkoholiteemasse, et õpetaja saaks aimu, kuidas õüilased üldse nendesse teemadesse suhtuvad ning mis mõtteid need lastes tekitavad.

Oletatav aeg tegevuseks on u 10 minutit + 5 minutit mängu kokkuvõtteks

Kirjeldus:

http://tarkvanem.ee/mang/ (veebipõhine mäg)

Tegelikult on mäng mõeldud perekeskis mängimiseks, et vanem saaks teada, kui palju tema laps teab erinevatest ühiskonna murekohtadest, kuid seda saab edukalt mängida ka klassikeskkonnas.

Kaardipakis on 36 kaarti, millel igaühel on erinev küsimus. Mängu mängitakse nii, et õpilane võtab kaardi, loeb küsimuse ette ning seejärel peab ta paariline vastama sellele küsimusele, kusjuures vastus peab lähtuma küsija seisukohast. Paljud küsimused on sellised, mille kohta saab tekkida pikem arutelu antud teema üle. Selle juures saavadki õpilased (ja ka õpetaja) teada, kuidas keegi mingisse probleemi suhtub.

Krislyn - Tervislik võistlus

Tervislik võistlus

See mäng on hea just sellepärast, et lapsed saavad liikuda ning grupis töötada. See on neile kui võistlus ja ajurünnak samal ajal. Sellist mängu saab iga õpetaja kohendada just nii nagu endale mugavam on ning põhimõtteliselt saab seda mängu kasutada igas aines. Seega kokkuvõtteks ütleksin, et seda konkreetset versiooni kasutaksin mina pigem õpitu kordamiseks aga nagu eelnevalt mainitud, siis seda annab ka ümber teha nii, et see võiks olla hoopis häälestav mäng või tunni põhiosa.

Mängule kuluv aeg: umbes 20 minutit (oleneb kui suurel alal mängida ja kui mitu küsimust teha).

Mängu käik:

On kaks võistkonda (rohelised ja sinised) ning õpetaja on pannud sildid erinevatesse klassi nurkadesse (seinale, laudadele, aknalaudadele, kõrgemale riputanud jne). Alati on ühes punktis kaks silti – üks roheline ja teine sinine ning siltidel on sama number. Õpetaja annab stardi ning iga tiimi esimene liige jookseb ÜHE punkti juurde ja vaatab mis number nende võistkonna värvi paberi all on. Tuleb juhtida tähelepanu sellele, et iga laps võib minna ÜHE punkti juurde ning peab leidma numbrid järjekorras 1-7. Kui esimene õpilane leiab paberilt number  1 asemel näiteks number 6, peab ta jooksma võistkonna juurde tagasi ja järgmine laps saab proovida õnne õige numbri leidmisel. Omavahel võib konsulteerida (võib kokku leppida kas võib numbreid teistele ette öelda või mitte).

Kui õpilane leiab õige numbri, jookseb ta võistkonna juurde tagasi ning annab numbri õpetajale. Numbri eest saab võistkond vastu küsimuse, millele nad peavad vastama (paberile kirjutavad).

Kiirem võistkond saab +3 punkti. Ülejäänud punktid tulevad vastustest. Rohkem punkte saanud võistkond võidab ning saab väikese auhinna.

·         Õpetaja võib teha mängu ükskõik millises keskkonnas. Seda annab mängida nii väljas kui ka suuremas saalis (nt aulas) aga on võimalik ka klassis mängida. Viimasel juhul tuleb kindlasti üle rääkida reeglid (et üksteise suhtes ja enda suhtes oleks õpilased ettevaatlikud).

·         Õpetaja võib teha rohkem või vähem punkte ning panna igasuguseid toitumisega või esmaabiga seoses küsimusi. Võib ka muid teemasid kasutada.

·         Võib teha erinevatele klassidele – nii noorematele kui vanematele (minu küsimused on eelkõige vanemale klassile mõeldud).

·         Võib lisada küsimuste asemel ka mõne tegevuse: 10 kükki või mingi olukorra läbimängimine (kuidas käituda olukorras, kui inimene on saanud päikesepiste vms).

Eesmärgid:

·          Töötamine grupis ja arvestamine teistega

·         Reaktsioonikiiruse arendamine

·         Toidu olulisuse teadvustamine (mille jaoks ained vajalikud on)

·         Teadmised esmaabist ja abi andmise/saamise võimalused

Küsimuste näited:

1.      Toit on meile eluks vajalik. Tema tähtsaim ülesanne on:  Anda kehale kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid

2.      Süsivesikud on põhiliseks energiaallikaks, nendest saab organism kõige kiiremini ja lihtsamalt: energiat

3.      Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad:  ainevahetust soojakadu

4.      Valgud on vajalikud rakkude ja kudede ehitamiseks ning mõjutavad: ainevahetust

5.      Vesi on organismile lausa hädavajalik. Milleks seda vajatakse? Toidu seedimiseks, toitainete laialikandmiseks organismis, ainevahetuseks, rakkude elutegevuseks

6.      Kuidas käitud, kui on juhtunud tuleõnnetus ja sa oled üksi kodus?

7.      Mis vahendid peaksid olema kindlasti koduapteegis? 

Kasulikku Internetist

Palju erinevaid linke info hankimiseks:

http://www.inimeseopetus.eu/Kasulikku-Internetist

Muinasjutukad - tervislik toitumine

"Seitsme maa ja mere taga asub Muinasjutukate maa, kus elab kuri nõid Protosiilus oma käsualuste Inetu Hiiglase ja Lohepoiss Leonardoga. Nende naabruses elavad Lumivalgeke, kes armastab lämbumiseni õunu ja pirne, Saabastega Kass, kes armastab mõelda, Lendav Vaip, kes armastab narmastel lennata ja Printsess-Printsess Jääkas, kes armastab kohutavalt uisutada."

Läbi mängude, tegelasi ja nende tegevusi on räägitud tervislik toitumisest.

http://toitumine.ee/muinasjutukad/

Eesti õpetaja eetikakoodeks

EESTI ÕPETAJA EETIKAKOODEKS
Eesti Õpetajate Liit 28. mai 2005
Eesti õpetaja eetikakoodeks on õpetajate vaheline kokkulepe, milles käsitletakse õpetajakutse kõlbelisi eelduseid ja juhiseid. Eetikakoodeks on õpetaja eneseanalüüsi vahend, mis aitab õpetajal teha kõlbelisi valikuid, et langetada otsuseid, ning hinnata kõlbeliselt nii enda kui teiste toimimist.
ÕPETAJA EETILISED VÄÄRTUSED
Väärikus
Väärikus tähendab, et kõikidel inimestel on võrdsed õigused, olenemata nende soost, päritolust, rahvusest, vanusest, usust, seksuaalsest orientatsioonist, vaadetest ja võimetest. Õpetaja on salliv inimeste erisuste, teiste kultuuride ning tavade suhtes.
Õpetaja austab oma partnereid ja toimib taktitundeliselt.
Ausus
Ausus on eelduseks usaldusele, seepärast peab õpetaja sõna ja vastutab oma sõnade eest. Õpetaja on aus ja heasoovlik ning soodustab probleemide avameelset arutlemist. Õpetaja taunib silmakirjalikkust ja väldib intriige ning ei kiida heaks kadedust ja kahjurõõmu. Õpetaja toetab ja motiveerib arukust ning tunnustab mõõdukust ja tasakaalu.
Õiglus
Õpetaja taotleb alati konfliktide õiglast lahendamist. Hindamisel objektiivne ja hinnangute andmisel on õpetaja erapooletu. Ta tõrjub vägivalda ja ükskõiksust.
Iseseisvus
Pedagoogilises protsessis on õpetajal õigus otsustada ja vastutada õppeprotsessi juhtimise ja tulemuslikkuse eest ning vastavalt sellele seada eesmärke ja valida vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele ja pealiskaudsusele.
Õpetaja
Õpetajal on adekvaatne enesehinnang ja sisemine vajadus eneseanalüüsiks. Ta reflekteerib oma tegevust, talub kriitikat ja oskab sellele argumenteeritult vastata. Ta väljendab ennast arusaadavalt ja väldib teiste halvustamist. Õpetaja on empaatiline ja positiivse ellusuhtumisega. Ta taotleb füüsilist ja vaimset, intellektuaalset ja emotsionaalset tasakaalu.
Õpetaja on koolikultuuri kujundaja ning positiivsete muutuste eestvedaja.
Õpetaja ja õppija
Õpetaja suhtub kõikidesse õpilastesse õiglaselt ja loob positiivse õhkkonna. Õpetaja arvestab õpilase isikupära ning püüab mõista tema tegutsemismotiive ja mõtteviisi. Ta oskab mõjutada õpilase arengut ning väärtushinnangute kujunemist, õpetaja kohtleb õpilase isikut ja eraelu taktitundeliselt. Ta teeb koostööd lapse vanemate või tema eest vastutavate täiskasvanutega.
Õpetaja ja kolleegid
Õpetaja on oma kolleegidega solidaarne - ta osaleb aktiivselt koostöös ning võimalusel toetab ja nõustab kolleege. Kui õpetaja märkab kolleegi tervislikust seisundist või pädevuse puudumisest tingitud ebaprofessionaalsust ning kui see kahjustab õpilase või kolleegide heaolu, siis peab ta sekkuma.
Õpetaja on missioonitundlik ja soodustab õnnelike inimeste kasvamist. 

Õpetaja roll - kokkuvõte

Hea õpetaja on:

siiras, sõbralik, soe;

range kuid õiglane;

konkreetne;

huumorimeelne;

avatud;

mõistev;

kaasaegne;

suunav, toetav, emalik;

motiveeriv;

suhtub lugupidavalt õpilastesse;

tema tundides on distsipliin;

tunnid on hästi ette valmistaud, huvitavad;

tundides on praktilised tegevused, teemad on seotud eluga.

Õpetaja ei tohi olla:

            üleolev;

kamandav;

ahistav;

ebapädev;

ebasiiras;

alahindav;

ebaõiglane;

seksistlik;

ebakonfidentsiaalne;

vihane;

inisev;

halb suhtleja.

Õpetaja ei tohi minna endast välja, eelistada üht õpilaste teistele, ei tohi võtta oma muresid kooli kaasa. Õpetajal ei tohi olla alkoholiprobleem, tal peab olema esteetiline välimus. Õpetajal peab olema aega õpilaste jaoks.

·         Õpetaja on õpilastele suunaja ja juhendaja.

·         Õpetaja loob klassis keskkonna, kus on hea õppida ja kus suheldakse omavahel lugupidavalt ning avatult.

·         Õpetajaisik on õpilastele eeskujuks.